Euroopa Liidu energiasäästu edendamise direktiivi järgi hakkas Eestis 2008 aastast kehtima seadus, mille kohaselt peab müüdavatel hoonetel olema energiapass, justkui külmkapil või pesumasinal. See näitab ära, kui suur on hoone energiakulu ning millised on ehitise nõrgad kohad ehk kust külm sisse pääseb.
Et valdav osa korterelamutes asuvatest eluasemetest on erastatud, lasub hoonete haldamise vastutus hoone omanikel ja paraku puudub sageli hoone halduse eest vastutajatel vajalik kompetents, et energiasäästu tekitada. Seda puudujääki aitab kompenseerida energiaaudit, mille käigus selgitavad spetsialistid välja hoones tarvitatava energia kokkuhoiuvõimalused. Energiaauditi maksumusest kompenseerib osa riik Kredexi kaudu. See aitab kaasa nii hoonete oskuslikule haldamisele ja aitab omanikel igakuiseid kulutusi energiale vähendada kui ka annab aimu elamispinna ostjatele, millises tehnilises seisus hoone on.
Hoone energiasäästlikkust mõjutavad ehitise soojustehnilised omadused, kütte- ja soojaveeseadmed, kliima- ja ventilatsioonisüsteemid, valgustus ja sisseseade, ehitise asukoht ja paigutus, põhjendatud nõuded sisekliimale. Energiasäästu ei mõjuta vaid küttekulude kokkuhoid ja soojustamine või näiteks akende välja vahetamine. Esmajärjekorras on vaja välja selgitada, millised meetmed mõjutavad energiasäästu. Siin tekibki vajadus sõltumatute ekspertide koostatud energiaauditite järele, mis annavad ülevaate hoone tehnilisest seisukorrast ja energiakadudest, võrdlevad saadud tulemusi teiste sama klassi hoonetega ja annavad renoveerimistööde soovitused koos energiasäästu ja tasuvus arvutustega. Energiaauditi eesmärgiks on kindlaks teha hoone energeetiline ja tehniline olukord, sisaldades torustike ning kütte-, ventilatsiooni- ja õhukonditsioneeri-missüsteemi, ehituskonstruktsioonide ja elektri/automaatikasüsteemi uuringut. Energiaauditi aruanne koosneb järgmistest komponentidest:
-
hoone kirjeldus;
-
hoone andmed;
-
tehniline olukord;
-
energeetiline olukord.
Tabel sisaldab renoveerimis-, parendamissoovitusi hoone probleemsematele osadele, näidates rahalist maksumust, tasuvusaega ja energiasäästu.
Energiatõhususe sertifikaat näitab, kuidas käsutatakse hoones energiat ja ühtlasi sisaldab ka soovitusi energia kokkuhoiuks.
Energiatõhususe sertifikaat sisaldabki infot ehitise energiatarbimise kohta, võrreldavaid väärtusi teiste ehitistega ja kehtivate standarditega ning lõpuks soovitusi, kuidas energiatõhusust suurendada. Hoonete puhul, mis saavad energiamärgise väga madala klassiga, võib ostunõudlus väheneda, mis omakorda peaks motiveerima hoonet renoveerima ning parendama.
Kohustus teha energiamärgis ostjale või rentijale kättesaavaks hoonete või nende osade ostu-, müügi- või renditehingul rakendub 2009- aastal.
|
