Välispiirded

Välispiirete soojustamine


Hoone välispiirete puhul räägime eraldiseisvalt:


 

Välisseinte soojustamine

 

Välisseinte soojustamine on komplekse renoveerimise paketist üks olulisemaid ning töömahukamaid tööetappe. Seinte soojustamisel saab kasutada nii vahtpolüstüreeni kui ka mineraalvillaplaate, mis liimitakse välisseinale serv-punkt meetodil. Peale soojustusplaadi liimi kuivamist saab alustada tüübeldamisega, mis kinnitab kleebitud plaadi lõplikult.

Seejärel kaetakse välisseinad armeerimiskihiga ning pahteldatakse märg-märjale meetodil nii, et oleks tagatud armeerimisvõrgu täielik kaetus. Kuni I korruse aknalauani paigaldatakse topeltarmeering, et tõsta fassaadi vastupidavust vandalismi ja/või suure mehaanilise koormuse vastu.

Soojustatud välisseinad kaetakse krohviga ja värvitakse vastavalt valitud toonile. Pealiskrohvi pealekandmine toimub käsitsi ja seinte kaupa. Värvikihi paigaldamisel peab veenduma, et aluskiht on kuivanud. Soojustamistöid teostatakse tellingutelt ning eelnevalt kaetakse kinni aknad, uksed jms. Ehitiste vertikaalsetele, horisontaalsetele, sise- ja välisnurkadesse ning akende nurkadesse paigaldatakse liim- ja armeerimissegu abil spetsiaalne nurgavõrk.

Sarnaselt välisseintega tuleb soojustada ka lodža ja rõdu välisseinad. Külmasildade vältimiseks tuleb soojustada ka lodžade külgseinad.


 

Katuse soojustamine

 

Olenevalt katuse tüübist saab kortermajade puhul soojustada kas katuslae (lamekatuse puhul) või kortermaja pööning (viilkatus). Lamekatuste puhul jääb aurutõkestusena toimima vana ruberoid. Katuslae lisasoojustusena kasutatakse enamasti vahtpolüstüreeni ning tuulutussoontega villamatti. Uus hüdroisolatsioon ning ülespöörded parapetile ja ventilatsiooni korstnatele tehakse kahekihilised. Ehitatakse ka uus parapetikonstruktsioon, mis soojutatakse mineraalvillaga.

Viilkatuste puhul soojutatakse katusealune minimaalselt 300mm puistevillaga, mille käigus rajatakse ka käigutee ning paigaldatakse sarikate vahelised tuulesuunajad. Eemaldatakse vana katusekate, mille järel saab kontrollida olemasolevate sarikate olukorda. Vajadusel tehakse sarikate korrastus, misjärel saab alustada roovituse paigaldamisega. Roovituse peale saab paigaldada juba uue katuskatte, mille koostisosadest ei saa puududa vajalikud lumetõkked, vihmaveerennid ja katusesillad. Üle tuleb kontrollida ka olemasolevate korstnate olukord ning vajadusel välja vahetada vana amortiseerunud tuulekasti laudis.

 


 

Vundamendi soojustamine

 

Vundamendi soojustamisele eelneb vana panduse eemaldamine ning soovituslikult vähemalt 1m sügavuseni perimeetri lahtikaevamine. Paigaldada tuleb puhastatud pinnale hüdroisolatsioon, mis ulatub soovituslikult minimaalselt 1m jagu maa sisse. Lisaks hüdroisolatsioonile soojustatakse vundament spetsiaalse vahtpolüstüreeniga. Tagasitäitena kasutada liiva ja/või kruusa/killustikku, mitte aga väljakaevatud pinnast. Ümber maja perimeetri rajatakse betoonist 600mm laiune sillutisriba.

Paigaldatud hüdroisolatsioon hoiab maja keldrist eemal pinnasevee. Lisasoojustus tõstab keldri temperatuuri, mis omakorda avaldab positiivset mõju esimese korruse korterite temperatuurile. Lisaks korrektsele välisilmele võimaldab rajatud betoonpandus liikuda ümber maja puhtal ja kuival pinnasel.

 


 

Sokli soojustamine

 

Vundamendi soojustamisele eelneb vana panduse eemaldamine ning soovituslikult vähemalt 1m sügavuseni perimeetri lahtikaevamine. Paigaldada tuleb puhastatud pinnale hüdroisolatsioon, mis ulatub soovituslikult minimaalselt 1m jagu maa sisse. Lisaks hüdroisolatsioonile soojustatakse vundament spetsiaalse vahtpolüstüreeniga. Tagasitäitena kasutada liiva ja/või kruusa/killustikku, mitte aga väljakaevatud pinnast. Ümber maja perimeetri rajatakse betoonist 600mm laiune sillutisriba.

Paigaldatud hüdroisolatsioon hoiab maja keldrist eemal pinnasevee. Lisasoojustus tõstab keldri temperatuuri, mis omakorda avaldab positiivset mõju esimese korruse korterite temperatuurile. Lisaks korrektsele välisilmele võimaldab rajatud betoonpandus liikuda ümber maja puhtal ja kuival pinnasel.

 


 

Avatäidete vahetamine

 

Hoone aknad on olenevalt ühistu aktiivsusest enamasti suurel määral vahetatud. Veel vahetamata vanad puitraamil ühekordse klaasiga aknad vahetatakse enne välisseina soojustamist uute PVC/puit/puitalumiinium kahekordse paketiga akende vastu, mille U=1,1 W/m2*K. Koos vanade akende vahetamisega paigaldatakse ka uued PVC aknalauad ja aknaplekid ning viimistletakse korteri sisesed aknapõsed. Välimised aknapõsed soojustatakse minimaalselt 20-30 mm. Suurema efektiivsuse saamiseks on võimalik ka aknapalede täiendav lõikamine või uue akna paigaldamine olemasolevasse soojustuskihti. Vahtpolüstereeniga või villaga soojustamisel tuleb sellisel juhul ehitada spetsiaalne puidust raam, kuhu kinnitada uus soojapidav aken. Soklis asuvate akende puhul on otstarbekam seda süsteemi kasutada, kui sokli soojustamine lahendatakse sokliplaadiga, mille alla tuleb esmalt ehitada karkass.

Amortiseerunud vanad välis- ja keldriuksed vahetatakse samuti välja enne välisseinte soojustamist uute soojustatud metallist välisuste vastu.