Renoveeritud hruštšovkade elanikud räägivad oma majast uhkusega

Tartu linn on SmartEnCity projekti käigus renoveerinud 18 kesklinna hruštšovkat energiasäästlikeks smartovkadeks. 2022. aasta kevadel läbi viidud renoveeritud majade elanike kordusküsitlusest selgus, et 91 protsenti vastanutest eelistab elada rekonstrueeritud majas ning mitte keegi rekonstrueerimata majas. Ühtlasi rõõmustavad elanikud võrreldes projektieelse seisuga väikeste küttearvete üle.

"Projekti suur eesmärk ehk majade põhjalik renoveerimine energiasäästlikkuse tagamiseks on üks asi. Teisalt on renoveerimise juures igal inimesel oma väike eesmärk, mis teda isiklikult kõnetab," ütleb Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor Siiri Silm. Ka linnakeskkonna kaasprofessor Age Poom nõustub, et korteriühistud on täis erinevate vaadetega inimesi, keda motiveerivad renoveerimist ette võtma erinevad tegurid.

Silm ja Poom koos teiste Tartu Ülikooli geograafidega osalesid koos Tartu linna, Tartu Regiooni Energiaagentuuri, Balti Uuringute Instituudi, Smart City Lab klastri, Telia Eesti ASi, Greni (endine Fortum Tartu), Cityntel OÜ ja Elektritakso OÜ rahvusvahelises SmartEnCity projektis. "Projektiga proovitakse näidata, et vanu, sealhulgas nõukogude-aegseid hooneid on võimalik energiasäästlikuks ja samas esteetiliselt ilusaks muuta," selgitab Poom. Nii sai iga korteriühistu muu hulgas ise valida, milline kunstiteos nende nutikaks muudetud hoonet kaunistama hakkab.

Mõistmaks aga projekti tegelikku mõju ja õnnestumist, küsitlesid uurijad uue kuue saanud majade elanikke enne renoveerimist 2018. aastal ja uuesti pärast renoveerimist 2022. aasta kevadel, kui renoveerimine oli lõpule viidud.

Soodsam, moodsam ja uinutavalt mugav?

"Olemasoleva hoone uuendamine on olelusringi mõttes mõistlikum kui päris uue hoone ehitamine," sõnab Age Poom. Samas muudab olemasolevate hoonete renoveerimise keerukaks tõsiasi, et erinevalt alles valmivast majast elavad seal inimesed sees. "See on nende kinnisvara ja nende kodu ning nemad tahaksid lõpuks selles majas elada," märgib Siiri Silm. Seepärast peavad uurijad energiasäästu kõrval samavõrd oluliseks majaelanike rahulolu renoveeritud majaga.

Kordusküsitlus näitas, et smartovkadeks muudetud hruštšovkade elanikud jäid muutustega pigem rahule. Näiteks oli kolme aastaga pisut juurde tulnud elanikke, kes olid rahul oma elektriarvete suurusega. Rahulolu küttearvetega kasvas maja soojustamise tõttu aga kaheksa korda. "Kui enne maja renoveerimist oli küttearvetega rahul üheksa protsenti küsitlusele vastanutest, siis peale renoveerimist 72 protsenti, mis on väga suur erinevus," võrdleb Silm.

Küsimuse peale, kas maja nutikaks ja keskkonnasäästlikuks renoveerimine on tasuv ettevõtmine, jäi vastus sisuliselt samaks ehk pisut enam kui kolmveerand vastajatest leidsid mõlemal juhul, et ettevõtmine on tasuv. Oma igakuise remondilaenu tagasimakse suurusega oli vastanutest aga pigem rahul või väga rahul 53 protsenti. "Ilmselt oli laen neile jõukohane, sest üldse või pigem polnud rahul kokku 15 protsenti elanikest," toob Silm välja.

Omaette küsimused puudutasid ka uuenduskuuriga kaasa tulevaid nutikodu funktsioone. Kõigisse korteritesse paigaldati nutikodu lahendus, mis võimaldab elanikul esikus oleva juhtpaneeli või rakenduse kaudu vaadata ja reguleerida tubade temperatuuri, vaadata korteri CO2 taset ja muuta ventilatsioonirežiimi. Lahendusega saab iga elanik jälgida ka oma vee- ja gaasi tarbimisnäite, jälgida päikesejaama tootlikkust, seadistada küttesäästurežiimi, kellaajaliselt avada välisust, kasutada videofonosüsteemi, vaadata välistemperatuuri, kuupäeva, kellaaega ning saada teavitusi suitsuanduri häirete kohta.

Selgus, et vastanutest 72 protsenti kasutab nutikodu tahvlit vähemalt mõned korrad kuus. Kõige enam ehk 63 protsenti vastanutest kasutab seda temperatuuri seadistamiseks eluruumides, üle poolte inimestest ka kuupäeva, kellaaja ja ilma andmete vaatamiseks.

Ülejäänud funktsioonide vastu oli elanike huvi Silma sõnul väiksem. "Energiakasutuse ja ventilatsioonisüsteemi seadistamine smartovkade elanikel kuigi palju igapäeva-tegevuste osaks ei ole kujunenud," kirjeldab ta.

Poom märgib, et teatud nutikodu funktsioonide regulaarset kasutust elanikelt siiski eeldatakse. "Üks kasutushetk on näiteks siis, kui lähed pikemaks ajaks kodust ära. Siis võiksid keerata temperatuuri natuke madalamaks," toob ta näite. Smartovka korterites on ka CO2 mõõtmise andur, mis tabab ära, kui ruumis on palju rahvast ja ventilatsioon võiks olla tugevam. Nii võiks elanik külalisi kutsudes selle tugevamaks ja kodust lahkudes nõrgemaks keerata.

Uurijaid huvitas seegi, kui paljud elanikud lugesid targa maja käsiraamatut ja nutikodu juhendit, mille eesmärk on jagada elanikele praktilisi nõuandeid ja soovitusi targas majas elamiseks ning nutikodu tõhusamaks kasutamiseks. Küsitluses vastas sellele jaatavalt 73 protsenti elanikest. "Me ei hinnanud, kui palju nad sellest targemaks said," muigab Silm, aga möönab, et vähemalt on neil inimestel nüüd rohkem informatsiooni, kuidas nutikodu seadmega ümber käia, ja mis teadmist oma tutvuskonnas edasi levitada.

Samuti on uurijatel veel raske näha sisu vastuse taga, et 56 protsenti elanikke järgib säästliku energiakasutuse põhimõtteid enamasti ja 20 protsenti aeg-ajalt. Poomi sõnul tõstatub siit üks targa renoveerimise võtmeküsimus. "Kui teeme väga hea tehnoloogilise lahenduse, mis optimeerib meie küttekulu, siis mina elanikuna justkui ei peagi enam midagi energiasäästu saavutamiseks tegema," kirjeldab ta nii-öelda "seadista ja unusta" (set and forget) fenomeni.

Veel küsiti elanikelt nende enesetunde kohta kodus. Soojusmugavus paranes vastanute hinnangul renoveerimise tulemusel märgatavalt, liiga külmaks enam tubasid talviti ei peetud. Nende vastajate hulk, kes hindasid suvel temperatuuri pigem liiga palavaks, kasvas 36 protsendilt 43-le – see võis aga uurijate sõnul tuleneda ka möödunudsuvisest pikast kuumalainest. Rahulolematus kodu õhukvaliteediga vähenes renoveerimise tulemusena 40 protsendilt 16-le.

Keskkonna- vs tehnoloogiausk

Kuigi Siiri Silma sõnul on juba teada renoveerimisjärgse küsimustiku valikvastustega osade tulemused, on analüüsimisel veel selle lahtiste vastustega osad. Samuti on kavas teha fookusgrupi intervjuusid, mis peaksid aitama paremini numbrite taha näha. "Kui inimene ütleb, et ta aeg-ajalt tegeleb kodus mingi keskkonnahoiupraktikaga, siis mida see tegelikult tähendab?" arutleb Age Poom.

Kõik need tulemused on osalt mõeldud SmartEnCity projekti tagasisideks, aga osalt ka eeskujuks järgmistele projektidele, nagu Tartus Annelinnas alanud oPEN Labi ehk Annelinn+ renoveerimisprojekt. "Eestis ei moodusta korterelamus elavad inimesed väga tugeva ühistundega kogukondi, kes toimetaks samade kohalike eesmärkide nimel," tõdeb Poom. SmartenCity projektiga püüti tema sõnul väikeste leibkondadega hruštšovkades siiski soodustada elanike omavahelist lävimist, et keskkonnasäästlik mõtteviis leviks.

Projekti eraldi osa oligi saadikute programm, kus näiteks toetati ühistuid renoveerimisprotsessis, viies läbi teavitusüritusi ja tuues inimesi seeläbi regulaarselt kokku. Samuti pakuti elanikele ajakohastatud infot projekti kodulehel ja infolistides, et neist võiks saada oma maja üle uhkust tundvad energiasäästliku mõtteviisi levitajad.

Kui mõtteviis levib ja teisedki nõukogude ajal ehitatud majade korteriühistud nende eeskujul renoveerimisplaane peavad, soovitab Poom ühistu eestvedajatel tundma õppida oma maja elanike vaateid ja motivatsiooni. "Tasub saada nende rollist paremini aru, et mis kellegi hirmud ja soovid on," selgitab ta.

Küsitluse vastuste põhjal eristasid uurijad ise kolme erineva meelestatusega elanikurühma. Ühed elanikud olid tehnoloogialembesed ja uskusid, et just põnevad nutilahendused aitavad keskkonnaeesmärke saavutada. Neile vastandusid keskkonnahoidliku mõtte- ja eluviisiga elanikud. Kahe rühma vahele jäi ambivalentne keskmine rühm, kelle huvid jagunesid tehnoloogia- ja keskkonnalembuse vahel pooleks.

"Huvitaval kombel oli keskkonnahoidu hindav rühm meie vastajate seas kõige kriitilisem," toob Poom välja. "Võib-olla nad mõtestasid targa linna mõiste sisu natuke laiemalt kui need, kes olid tehnoloogialembesed." Teisisõnu, kui tehnoloogiausku inimesed rõõmustasid vähemate kilovatt-tundide üle, siis keskkonnahoidlikke elanikke huvitas päikesepaneelide ja muu tehnoloogia enese olelusringiülene ressursikulu.

Kõigil neist elanikurühmadest võivad Poomi sõnul olla omad põhjused renoveerimises kahelda. "Tehnoloogiakaugete inimeste mure võib olla näiteks see, et nad ei saa nutikodu tehnoloogiast aru. Ekraanid on liiga väikesed, näpud liiga töntsid, menüüs navigeerimine probleemne," kirjeldab ta. Ühistu juhatus, saadikute programmis osalenud või teised eestvedajad saaksid sel juhul neid digipädevustes järele aidata. Tehnoloogialembesed elanikud ei pruugi aga eriti keskkonnast hoolida ja neid võib temperatuuri madalamaks keerama motiveerida näiteks hoopis mõte rahalisest võidust.

"Püüa mõista, milliste arusaamade ja väärtustega inimestest sinu kogukond koosneb, ja leida sõnumeid, mis just neid kõnetavad," soovitab Poom ühistujuhtidele kokkuvõtteks. Siiri Silm soovitab samuti aidata suure renoveerimisprotsessi käigus lahendada inimeste väikesi probleeme, nagu maja paranenud välisilme või väiksemad kommunaaliarved. "Tähtis on, et elanikud tunneksid ennast sealjuures olulisena: et nad on saanud kaasa rääkida ja lahendust mõjutada. Siis nad on uhked oma maja üle ja sealt, ma arvan, levibki teadlikkus edasi," ütleb ta.

Renoveeritud majade elanike küsitluste tulemustest saab täpsemalt lugeda siit.

Projektieelset seisu kajastab hiljuti ajakirjas Urban Planning ilmunud teadusartikkel Tartu Ülikooli teadlastelt.

Allikas:novaator.err.ee

Comments are closed.